Mahe mustsõstrapulber

Mahe-mustsõstra pulber on valmistatud Leedus kasvatatud marjadest.

Mustsõstral on sügav ajalugu ja ta on kindlalt juurdunud Euroopa kulinaarsetesse traditsioonidesse. Mustsõstar (Ribes nigrum) on pärit Euroopast ja mõnest Aasia osast. Mustsõstraid on kasvatatud tuhandeid aastaid ja kirjalikud andmed on avaldatud nende kasulikkusest tervisele, näiteks skorbuudi valu leevendamisel. Põhjamaades on mustsõstra lehti kasutatud traditsioonilistes taimsetes ravimites erinevate vaevuste, sealhulgas liigesevalude ja põletike puhul. 17. ja 18. sajandil muutusid mustsõstrad populaarseks toidu ja vürtside koostisosana. Marjadest valmistati moosi, keediseid, siirupeid, alkohoolseid jooke, lehti kasutati köögiviljade marineerimiseks või kääritamiseks.

Tarbimine:
– Mustsõstrad on paljudes Euroopa riikides populaarne traditsiooniliste magustoitude ja jookide koostisosa. Näiteks Prantsusmaal kasutatakse kuulsa Kiri kokteili valmistamiseks mustsõstralikööri (crème de cassis). Suurbritannias valmistatakse mustsõstratooteid nagu moosid, mahlad ja maiustused ning seda seostatakse ka pärastlõunatee traditsiooniga.
– Mustsõstrapulbrit võib lisada putrudesse, salatikastmetesse või marinaadidesse, küpsetistesse nagu koogikesed, pannkoogid või sai. Sobib ka kokteilide, magustoitude, jäätise või glasuuriga. Mustsõstrapulber lisab retseptidele toiteväärtust, maitset ja värvi.
– Mustsõstrapulbri annus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas individuaalsetest tervislikest vajadustest, vanusest, soost ja kasutusotstarbest. Tavaliselt on see 1-2 teelusikatäit päevas. Alustama peaks väikese kogusega, näiteks pool teelusikatäit.
– Hoida mustsõstrapulbrit õhukindlas anumas jahedas ja kuivas kohas, eemal otsesest päikesevalgusest, et säilitada selle värskus ja tõhusus.

NB! Siin esitatud teavet ei tohiks tõlgendada kui soovitust ravi või muud tüüpi terviseprobleemide kohta. Soovitame teha isiklikke terviseotsuseid pärast erinevate teabeallikate hindamist.